Päikese loide
Äkiline energia vabanemine Päikese kroonis / From Wikipedia, the free encyclopedia
Päikese loide[2][3] ehk päikesepurse on Päikese kroonis toimuv äkiline energia vabanemine, mis võib kesta mitmeid tunde või erandjuhtudel üle päeva.[4] Päikese loide tekib, kui päikesepleki kohal olevad magnetvälja jõujooned lähevad segamini ja purunevad.[5] Päikese loide on defineeritav kui äkiline, kiire ja intensiivne muutus päikesekiirguse tugevuses.[5] Päikese loide tekib, kui päikese atmosfääris kogunenud magnetiline energia äkitselt vabaneb. Materjal kuumeneb mõne minuti jooksul miljonite kraadideni ja kiirgus eraldub praktiliselt kogu elektromagnetilise spektri ulatuses, raadiolainetest spektri pika lainepikkuse osa lõpus kuni optilise kiirgusena eralduvate röntgen- ja gammakiirteni spektri lühikese lainepikkuse osa lõpus. Vabanenud energia on võrreldav miljonite üheaegselt plahvatavate tuumapommide energiaga.[5]
Päikese loiteid esineb sagedamini, kui päike on suurema aktiivsuse perioodis. Sel perioodil võib ühe päeva jooksul toimuda mitu Päikese loidet. Päikese väiksema aktiivsuse ajal võivad loited aset leida vähem kui üks kord nädalas. Suured loited on harvemad kui väiksemad. Mõned (enamasti tugevamad) päikese loited võivad kosmosesse paisata tohutuid päikeseplasma pilvi, seda nimetatakse päikese krooniaine massiliseks väljavooluks (ing CME – coronal mass ejection). Kui Maad tabab krooniaine massilisest väljavoolust tekkinud plasmapilv, võib see põhjustada geomagnetilise tormi ja intensiivse virmaliste tekkimise öötaevasse.
Loited saavad oma energia magnetväljades säilitatud energiast, nende täpne tekkemehhanism on tänaseni teadmata. Ühe teooria järgi tekivad loited, kui vastassuunaliste magnetväljade jõujooned taasühinevad.[4]