1959. aasta Tiibeti ülestõus
From Wikipedia, the free encyclopedia
1959. aasta Tiibeti ülestõus (hiina keeles 1959年藏区骚乱) algas 10. märtsil 1959 Tiibeti pealinnas Lhasas rahvarahutustega. Tiibet oli 1951. aastast olnud seitsmeteistkümne punkti lepingu alusel Hiina Rahvavabariigi kontrolli all.[5] Konflikt sai alguse üldistest Hiina-Tiibeti pingetest ning Tiibeti meeleavaldajate seas levinud kuulujuttudest nagu oleks Hiina valitsus tahtnud 14. dalai-laamat arreteerida. Protestidele andsid hoogu ka laialtlevinud hiinavastasus ja separatism. Alguses olid meeleavaldused rahumeelsed, kuid kui kokkupõrked laienesid, surus Rahvavabastusarmee (RVA) protestijad jõuga maha. Mitmed ülestõusnud olid jõudnud relvastuda. Ülestõusu viimastel päevadel toimusid ägedad kokkupõrked ning hukkunuid oli nii meeleavaldajate kui sõjaväe poolel. Dalai-laama põgenes Lhasast ning valitsusväed võtsid 23. märtsiks linna taas enda kontrolli alla. Tõenäoliselt hukkus ülestõusus tuhandeid, kuid täpsed andmed hukkunute arvu kohta puuduvad.
1959. aasta Tiibeti ülestõus | |||
---|---|---|---|
Osa külmast sõjast | |||
Tsarong jt RVA poolt kinni peetud mungad | |||
Toimumisaeg |
10.–23. märts 1959 (2 nädalat) | ||
Toimumiskoht | Lhasa, Tiibet, Hiina | ||
Tulemus | Ülestõus suruti maha | ||
Osalised | |||
| |||
Kaotused | |||
|
Tiibeti mässulised olid RVA-ga kokkupõrgetesse sattunud juba aastal 1956 Khamis ja Amdos, kus keskvalitsus oli proovinud sotsialistlikke reforme ellu viia. Partisanisõda laienes hiljem teistessegi Tiibeti piirkondadesse ning kestis 1962. aastani. Vahel peetakse 1958. aasta Xunhua vahejuhtumit Tiibeti ülestõusu sütikuks.[6][7]
Väljaspool Hiinat elavad tiibetlased tähistavad 10. märtsi ülestõusu päevana.[8] Jaanuaris 2009 kuulutasid Tiibeti autonoomse piirkonna võimud 28. märtsi pärisorjade vabastamise päevaks. Ekspertide hinnangul oli tegu valitsuse vastupropagandaga pärast 2008. aasta rahutusi.[9]