1971. aasta India-Pakistani sõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
1971. aasta India-Pakistani sõda oli relvakonflikt India ja Pakistani vahel Bangladeshi vabadussõja ajal Ida-Pakistanis 3.–16. detsembrini 1971. Sõda algas operatsiooniga Chengiz Khan, mille käigus korraldasid Pakistani väed India õhuväe baasidele ennetavaid lööke. India sekkus seepeale Bangladeshi vabadussõtta vabadusvõitlejate poolel ning varasem konflikt laienes kaherindeliseks, kuna Indial oli piir nii Ida- kui Lääne-Pakistaniga.[1] Indial õnnestus saavutada selge ülekaal 13 päevaga ning 16. detsembril 1971 allkirjastasid Ida-Pakistanis tegutsenud Pakistani sõjaväeosa juhatajad Dhakas alistumislepingu.[2][3] Sellega sai Ida-Pakistanist Bangladeshi riik, kuigi ametlikult olid nad ennast juba 26. märtsil 1971 iseseisvaks kuulutanud. India väed võtsid vangi ligi 80 000 Pakistani sõdurit ja 11 000 tsiviilisikut (sõjaväelaste lähedased ja Pakistaniga koostööd teinud, nt razakarid).[4][5]
1971. aasta India-Pakistani sõda | |||
---|---|---|---|
Osa India-Pakistani sõdadest ja konfliktidest ja Bangladeshi vabadussõjast | |||
Pakistani alistumislepingu allkirjastamine | |||
Toimumisaeg |
3.–16. detsember 1971 (1 nädal ja 6 päeva) | ||
Toimumiskoht |
Idarinne:
Läänerinne:
| ||
Tulemus |
India võit
| ||
Territoriaalsed muudatused |
Idarinne:
Läänerinne:
| ||
Osalised | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
Arvatakse, et Pakistani sõjavägi ja selle heaks töötanud islamistlikud grupid hukkasid Bangladeshis 300 000 kuni 3 000 000 tsiviilisikut, süstemaatiliselt vägistati 200 000 – 400 000 Bangladeshi tüdrukut ja naist.[6][7][8][9][10][11][12][13] Vabadussõja tõttu põgenes Bangladeshist Indiasse veel kuni 10 000 000 inimest.