2019. aasta Türgi sissetung Põhja-Süüriasse
From Wikipedia, the free encyclopedia
2019. aasta Türgi sissetung Põhja- ja Kirde-Süüriasse, koodnimega Operatsioon Rahu Allikas[12] (türgi keeles Barış Pınarı Harekâtı) on 9. oktoobril 2019 alanud Türgi relvajõudude (TAF) ja Türgiga liidus oleva opositsioonirühmituse Süüria Rahvusarmee (SNA) läbiviidav sõjaline operatsioon, mis on suunatud Põhja- ja Ida-Süüria Autonoomse Administratsiooni (NES) ja Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) vastu.
Operatsioon Rahu Allikas | |||
---|---|---|---|
Osa Rojava konfliktist ja Türgi sekkumisest Süüria kodusõtta | |||
Ra's al-‘Ayni linna pommitamine 10. oktoobril 2019 | |||
Toimumisaeg | 9. oktoober 2019 – ... | ||
Toimumiskoht | Aleppo, Al-Ḩasakah' ja Ar-Raqqah' provintside põhjaosa, Süüria | ||
Hetkeseis | aktiivne | ||
Tulemus |
| ||
Territoriaalsed muudatused |
Türgi väed hõivavad 3412 km2 territooriumi,[1] ühtekokku 68 asulat | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Väeüksused | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
| |||
|
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2019) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2019) |
See artikkel on äsjasest või jätkuvast sündmusest. Andmed sündmuse kohta on esialgsed. |
6. oktoobril 2019 käskis Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi administratsioon Ameerika Ühendriikide vägedel taanduda Süüria kirdeosast, kus nad olid toetanud oma kurdi liitlasi võitluses ISIS-e vastu. Valge Maja teatas, et Ameerika Ühendriigid ei toeta operatsiooni ega ei osale selles.[13] Sõjaline operatsioon algas 9. oktoobril 2019, kui Türgi õhujõud alustasid õhurünnakuid Süüria piirilinnadele.[14]
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani sõnul on operatsiooni eesmärk kurdi üksuste (SDF – Süüria Demokraatlikud Jõud) väljaajamine Süüria piirialadelt ja 30 km sügavuse "turvatsooni" loomine Süüria põhjaosas, kuhu võiks Türgist ümber asustada umbes 3,6 miljonit Süüria sõjapõgenikku.[15] Kuna ümberasutamiseks kavandatav piirkond on demograafiliselt valdavalt kurdikeelne, on kriitikud seda kavatsust sarjanud kui katset peale sundida drastilisi demograafilisi muutusi.[16][17][18]
Paljud riigid mõistsid hukka Türgi tegevuse kui invasiooni suveräänse Araabia riigi territooriumile ning vastutustundetu destabiliseeriva tegevuse, millel on "potentsiaalselt kohutavad" humanitaarsed tagajärjed.[19] Süüria valitsus süüdistas alguses kurde Türgi rünnaku esilekutsumises, separatismis ja valitsusega leppimata jätmises, mõistes samal ajal hukka ka sissetungi Süüria territooriumile.[20] Sellegipoolest jõudis SDF paar päeva hiljem Süüria valitsusega kokkuleppele, mille järgi lubati Süüria armeel siseneda SDF-i kontrolli all olevatesse Manbij ja Kobanî linnadesse, et kaitsta linnu Türgi rünnaku eest.[21][22][23] Vahetult pärast seda teatas Süüria riigi ringhääling SANA, et Süüria armee on asunud paigutama vägesid riigi põhjaossa, et "Türgi agressioonile vastu astuda".[24][25] Sellele vaatamata ei kavatsenud Türgi oma rünnakuplaane muuta.[26]
17. oktoobril 2019 teatas Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence, et Ameerika Ühendriigid ja Türgi sõlmisid kokkuleppe, mille alusel lõpetab Türgi Süüria piirialadel 5 päevaks sõjategevuse ja SDF-i väeüksused soostuvad vastutasuks piirkonnast taanduma.[27][28] 22. oktoobril sõlmisid Venemaa president Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kokkuleppe relvarahu pikendamiseks veel 120 tunniks, et lasta SDF-i üksustel täiendavalt taganeda piirialadelt ning lisaks ka Tell Rifaadi ja Manbiji linnadest. Kokkuleppe järgi sai Vene sõjaväepolitsei õiguse piirkonnas (v.a Qamishli linn) patrullida. Relvarahu täiendus hakkas kehtima 23. oktoobri keskööst.[29][30]