Idrisiidide dünastia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Idrissiidid (araabia keeles الأدارسة, al-Adārisah) oli araablastest moslemite dünastia, mis oli tänapäeva Maroko aladel võimul aastatel 788–974. Dünastia sai nime dünastia rajaja Idris I järgi, nad olid aliidid, täpsemalt hasaniidid ehk prohvet Muḩammadi järeltulijad. Idrissiide loetakse Maroko esimese moslemiriigi rajajateks, nad panid aluse tänapäevani kestva Maroko dünastiate traditsioonile. Idrissiidide dünastial oli tähtis roll Maroko alade islamistamises, nende võimuletulekuga tuli kaasa suur araablaste immigratsioon ning linnade araabiastumine.[1]
- Asiris võimul olnud dünastia kohta vaata artiklit Asiri Idrissiidide Emiraat
Idrissiidide Riik الأدارسة 788–974 | |||||
Valitsusvorm | Monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn |
Volubilis (788–808) Fès (808–927) Hajar an-Nasar (927–985) | ||||
Religioon | islam | ||||
Peamised keeled |
araabia berberi | ||||
|
Idris I saabus Marokosse 788. aastal ning kinnitas kohalike berberite abil kanda Volubilises. Ta põgenes Marokosse idast, kuna oli Fakhkhi lahingus saanud lüüa Abbassiidide Kalifaadilt. Idris I asutas koos oma poja Idris II-ga tulevase Fèsi linna, millest sai Idrissiidide Riigi pealinn. Nende riik kontrollis enamikku tänapäevase Maroko territooriumist ning osa tänapäevase Alžeeria lääneosast. Pärast Idris II surma aastal 828 jaotati riik tema poegade vahel ning lühikest aega kestis kodusõda. Võim koondus taas ühe valitseja kätte ning aastatel 836–863 oli riik stabiilne. Üheksanda sajandi lõpus tekkisid Idrissiididel uued väljakutsed ja sisepinged. Kümnendal sajandil hakkasid riigi poliitikas domineerima berberi zenata hõimud, kes võitlesid kahe piirkonna suurvõimu (Fatimiidide Kalifaadi ja Ummaijaadide Córdoba Kalifaadi) eest käsilaslahinguid. Idrissiidid tõrjuti Fesist välja aastaks 927 ning nad kolisid enda pealinna Põhja-Marokosse Hajar an-Nasari. Aastal 974 kaotasid nad kontrolli ka viimaste alade üle, aastal 985 proovisid Idrissiidid uuesti võimu haarata, kuid see ebaõnnestus.