Johannes II Komnenos
From Wikipedia, the free encyclopedia
Johannes II Komnenos (kreeka keeles Ίωάννης Βʹ Κομνηνός, Iōannēs II Komnēnos, ladinapäraselt Comnenus; 13. september 1087 – 8. aprill 1143), hüüdnimega Kaunis või Hea (Kaloïōannēs), oli Bütsantsi keiser alates 1118. aastast kuni surmani, valitsedes seega üle 25 aasta.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2022) |
Johannes II Komnenos | |
---|---|
Bütsantsi keiser | |
Ametiaeg 15. august 1118 – 8. aprill 1143 | |
Eelnev | Alexios I Komnenos |
Järgnev | Manuel I Komnenos |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
13. september 1087 Konstantinoopol, Bütsantsi keisririik |
Surmaaeg |
8. aprill 1143 Kiliikia, Bütsantsi keisririik |
Abikaasa | Ungari Ireene |
Vanemad | Alexios I Komnenos ja Irene |
Lapsed | Alexios Komnenos, Maria Komnena, Andronikos Komnenos, Anna Komnena, Isak Komnenos, Theodora Komnena, Eudokia Komnena, Manuel I Komnenos |
Ta oli keiser Alexios I Komnenose ja Irene Dukaina vanim poeg ning teine Komnenoste dünastia keiser. Johannes sündis valitseva keisri ajal, mistõttu sai ta endale staatuse porphyrogennetos (purpuris sündinud).
Johannes II jätkas oma isa alustatut. Ta soovis pühendunult korvata kahju, mida impeerium oli kannatanud pärast Manzikerti lahingut 1071. aastal. Teda peetakse oma dünastia silmapaistvaimaks keisriks. Tema isa Alexios I peatas barbarite edasitungi ning Johannes asus taastama impeeriumi. Oma veerandsajandilise valitsemise ajal sõlmis keiser liidu Püha Rooma keisririigiga, saavutas otsustava võidu petšeneegide üle, millega lõppesid igaveseks nende rünnakud keisririigile. Lisaks purustas ta ungarlased ja serblased Balkanil. Ta juhtis isiklikult arvukaid kampaaniaid türklaste vastu Väike-Aasias. Johannes II sõjakäigud muutsid fundamentaalselt võimutasakaalu idas, sundides türklasi kaitsele ning loovutama mitmeid linnu ja kindluseid Bütsantsile. Kagus laiendas keiser Bütsantsi kontrolli Maeanderist läänes kuni Kiliikiani ja Tarsuseni idas. Püüdes demonstreerida Bütsantsi ideaali keisri rollist kristliku maailma juhina, marssis Johannes Bütsantsi ja ristisõdijate riikide ühendatud vägede eesotsas islamistlikku Süüriasse, kuid vaatamata suurele jõule, millega ta kampaaniat läbi surus, pettusid Johni lootused tema ristisõdijate liitlaste kõrvalepõiklemise ja nende vastumeelsuse tõttu tema vägede kõrval võidelda.
Johannes II valitsusajal kasvas keisririigi rahvaarv umbes 10 miljonini. Tema 25 aastast valitsemisaega on tema kaasaegsed vähem jäädvustanud kui Johannese isa Alexios I või poja Manuel I oma. Eriti vähe on teada tema siseriiklikust poliitikast.