Kasutaja:Keits77/Topograafiline kaart
From Wikipedia, the free encyclopedia
Topograafiline kaart ehk topokaart on geograafiline kaart, millele on kantud maastiku üksikasjalikud andmed, reljeefi kontuurjooned (isohüpsid) ja teised hästi märgatavad detailid.
Topokaarti kasutatakse liikumisel maastikul või lendamisel selle kohal, orienteerumiseks.
Administratiivjaotuse (haldusjaotuse) piire looduses maastikul ei nähtu, kui ehk riigipiirid välja arvata, selleks koostatakse eraldi kaardid.
Topokaardid koostatakse 1:1 000 000 või suuremas mõõtkavas üksikute kindlaksmääratud mõõtmetega lehtede kaupa. Topograafilised kaardid on suuremate maa-alade, nagu riigid jm kohta koostatud kujutised väiksemas mõõtkavas, mingis sobivas kartograafilises projektsioonis. Eesti kõige olulisem topograafiline kaart on Eesti põhikaart, mis on digitaalses versioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000 [1].
Topograafilisele kaardile kantakse kokkuleppelise tingmärgistusega geodeetilised kontrollpunktid, maastiku kõrgemad tipud ja sügavikud ehk reljeef, veekogud, jõgede võrgustik, asustuse hooned ja kvartalid, kirikud, tänavad, raudtee- ja maanteevõrgustik lisa-andmetega, metsad, kõrgepingliinid, sood, rabad, turbaväljad, liiva- /kruusakarjäärid.
Topokaartile kantakse vastava märgistusega ka tehnilised rajatised: elektrijaamad, kõrged korstnad ja mastidel tuuleturbiinid, raadio/TV mastid, samuti sillad, viaduktid, ringteed, tammid ja teised maastikul orienteerumist abistavad objektid.
Reljeefi kujutatakse tavaliselt samakõrgusjoontega (isohüpsidega) , mis esindavad maastiku kõrguse väärtusi kaardil tavaliselt 5 meetrise või ka suurema kõrguse vahega. Topograafiline kaart on tavaliselt avaldatud kaardiseeriana, mis koosneb kahest või enam kaardilehest, moodustades tervikkaardi. Topograafiliste kaartide täielikkus ja täpsus võimaldab täpsemat orienteerumist maastikul, lahendada erinevaid plaanitavaid tehnilisi üksikasju.
Teadust topograafiliste kaartide loomisest nimetatakse topograafiaks.