Kolme Henri sõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kolme Henri sõda (ka kaheksas hugenotisõda) oli sõda aastatel 1585–1589, Prantsusmaa järjestikustest kodusõdadest kaheksas. Sõja kolm osapoolt olid Prantsusmaa kuningas Henri III (teda toetasid rojalistid ja politiqueid), Navarra Henri (troonipärija, hilisem kuningas Henri IV, hugenottide juht; teda toetasid Inglismaa kuninganna Elizabeth I ja saksa protestandid) ning Guise'i hertsog Henri Lorraine'ist (Katoliku Liiga juht; teda toetas ja rahastas Hispaania kuningas Felipe II).
- Kümnendal sajandil toimunud sõja kohta vaata artiklit Kolme Heinrichi sõda (976–978).
Kolme Henri sõda | ||||
---|---|---|---|---|
Osa hugenotisõdadest | ||||
Toimumisaeg | 1585–1589 | |||
Toimumiskoht | Prantsusmaa | |||
Tulemus |
Teised surevad enne Navarra Henrit ning temast saab Prantsusmaa kuningas | |||
Osalised | ||||
| ||||
Väejuhid või liidrid | ||||
|
Sõja põhjuseks oli 10. juunil 1584 Henri III venna Anjou hertsogi François surmaga alanud päriluskriis. Kuna Henri III-l polnud lapsi, sai François' surmaga troonipärijaks protestant Navarra Henri ning Henri III surmaga oleks Valois'de dünastia lõppenud. 31. detsembril 1584 sõlmisid Katoliku Liiga ja Hispaania kuningas Felipe II Joinville'i lepinguga liidu. Felipe tahtis vältida Prantsusmaa sekkumist Hispaania tegevusse Madalmaades ning kavatses rünnata Inglismaad.
Sõda puhkes kui kuningas Henri III sõlmis Katoliku Liiga survel 7. juulil 1585 Nemoursi lepingu, millega keelustati protestantism ning seega välistati Navarra Henri kuningaks saamine. Henri III-t võis mõjutada ka kuninglik favoriit Anne de Joyeuse. Septembris 1585 ekskommunikeeris paavst Sixtus V nii Navarra Henri kui tema nõo ja väejuhi Condé vürsti Henri, et nad pärilusest eemaldada.