Krimmi khaaniriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Krimmi khaaniriik 1441–1783 | |
Krimmi khaaniriik 16. sajandil | |
Valitsusvorm | monarhia |
---|---|
Pealinn |
Bağçasaray Kefe |
Religioon | sunnism |
Peamised keeled |
krimmitatari keel osmanitürgi keel |
Krimmi khaaniriik moodustus pärast Kuldhordi lagunemist. Aastast 1475 oli Krimmi khaaniriik vasallisõltuvuses Osmanite riigist. Aja jooksul (1502) allutas Krimmi khaan ka Kuldhordi viimased jäänused, Suurhordi alad keskusega Sarais.
Khaaniriigi pealinn oli algul Solhat (nüüd Starõi Krõm), khaan Mengli-Girei (1468–1515) ajast alates oli khaani residents Bahtšisarais. Türgi sultani asehaldur asus aga Kafas (Feodossia).
17. sajandi I poolel kogusid Krimmi khaanid Moskva suurvürstiriigilt andamit, pärast Venemaa keisririigi võitu Osmanite riigi üle 1768–1774 aasta sõjas kuulutati Krimmi khaaniriik Osmanite riigist sõltumatuks ja liideti 1783. aastal Venemaa keisririigiga.