Lääne-Frangi riik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843. aasta Verduni lepingu tulemusel Karl Suure pojapoja Charles II Paljaspea vaieldamatu kontrolli alla.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2012) |
Lääne-Frangi riik 843–987 | |
Lääne-Frangi riik, 843 | |
Lääne-Frangi kuningas | Charles II Paljaspea |
---|---|
Pealinn | Pariis |
Frangi riik, Karl Suure poolt ühendatud riik, mis koosnes suurest osast Lääne-Euroopast, jagati pärast kolmeaastast kodusõda (840-843) tema pojapoegade vahel. Nende vanaisa asutatud frangi Karolingide impeerium kestis nende isa Ludwig Vaga kaudu ainult ühe põlvkonna. Tema riik, suur pärusvaldus, mis kattis enamuse Põhja-Itaaliast (Lombardia), Prantsusmaa (välja arvatud Bretagne), Madalmaad, Šveitsi ja enamuse tänapäeva Austriast ja Saksamaast, jagati pärast mõningaid vähese mõjuga kokkupõrkeid Ida-Frangi riigiks, Lääne-Frangi riigiks ja Kesk-Frangi riigiks.
"Lääne-Frangi riigi" muutumist "Prantsusmaaks" ei saa kinnitada ühegi kindla kuupäevaga, vaid esitatakse järkjärgulise arenguga varakeskaegsest feodaalmaast moodsaks rahvusriigiks. Mõned ajaloolased peavad Hugues Capeti valimist ja kroonimist Lääne-Frangi riigi Prantsusmaa kuningriigiks muutumise sündmuseks, kuigi Capet ise ja tema järglased krooniti kui "Rex Francorum" või "frankide kuningaks" kuni Philippe II Auguste võttis 12. sajandi lõpul tiitli "Franciae Rex" või "Prantsusmaa kuningas". Pariisi krahvi Hugues Capeti troonile asumine (987) rajas Kapetingide dünastia, mis selle Valois ja Bourboni harudega valitses Prantsusmaad rohkem kui 800 aastat.
Lääne-Frangi riik jagati järgmisteks suurteks läänideks: Akvitaania, Bretagne, Burgundia, Kataloonia, Flandria, Gascogne, Gothie, Île-de-France ja Toulouse.