Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalugu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõuna-Aafrika Vabariigi ala ajalugu ulatub tagasi hominisatsiooni alguseni. See üks inimkonna hälle. Vanimad Inimese perekonna vahetute eellaste (Hominini) fossiilileiud dateeritakse umbes 3,5 kuni 4 miljoni aasta vanusteks.
Esiajal asusid Lõuna-Aafrikasse bušmanid, kellel on tänaseni säilinud kiviaja elu jäänuseid. Umbes 2000 aastat tagasi eristusid khoisanite rühmast karjakasvatajest hotentotid. Põhja poolt rändasid tõenäoliselt alates 3. sajandist sisse bantud ning asustasid maa idaosa. Kui Bartolomeu Diaz jõudis 1488 Aafrika lõunatippu, rajas Madalmaade Ida-India Kompanii 1652. aastal Kaplinna näol esimese asula Hea Lootuse neeme juures, millest sai varsti Kapimaa koloonia. Selle võttis Suurbritannia 1806 oma valdusse. Põhja poole väljarändavad Euroopa päritolu buurid rajasid seepeale buuride vabariike.
Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalugu erineb oluliselt teiste Aafrika maade ajaloost. Esiteks on immigratsioon Euroopast sinna olnud kõige massilisem. Teiseks on ümber Lõuna-Aafrika Vabariigi kulgeval mereteel strateegiline tähtsus, mida näitab ilmekalt Suessi kanali sulgemine Kuuepäevase sõja ajal.
Maavarade rikkus muutis riigi Lääne silmis tähtsaks, eriti 19. sajandi teisel poolel. Kapimaa ja Natal moodustasid 1910. aastal ühinedes Lõuna-Aafrika Liidu, millest sai Suurbritannia dominioon.
5. oktoobril 1960 korraldati referendum Briti Rahvaste Ühendusest lahkumise küsimuses (52,29% hääletanutest pooldas lahkumist, 47,71% oli vastu)[1]. 15. märtsil 1961 lahkus Lõuna-Aafrika Briti Rahvaste Ühendusest ja 31. mail 1961 kuulutati Lõuna-Aafrika Liit iseseisvaks Lõuna-Aafrika Vabariigiks.[2]'