Lõuna-Osseetia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõuna-Osseetia on end iseseisvaks kuulutanud ning Venemaa, Nicaragua, Venezuela ja Nauru poolt tunnustatud vabariik Gruusia territooriumil. Ametlikult Gruusia haldusüksusena ei eksisteeri. Tema alad jäävad Sise-Kharthli, Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi, Imerethi ja Mtshetha-Mthianethi piirkonna territooriumile. Osa Lõuna-Osseetiast oli kuni 2008. aastani Gruusia keskvalitsuse kontrolli all.
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Lõuna-Osseetia Vabariik | |
---|---|
| |
osseedi Республикæ Хуссар Ирыстон (Respublikä Hussar Irõston) | |
vene Республика Южная Осетия (Respublika Južnaja Ossetija) | |
| |
| |
Pindala: 3900 km² | |
Elanikke: 53 532 (2015) | |
Rahvastikutihedus: 13,7 in/km² | |
Pealinn: Tshinvali | |
Ametlikud keeled: osseedi ja vene | |
Kuulub koos Abhaasia ja Transnistriaga organisatsiooni Tunnustamata Riikide Ühendus.
Nime Lõuna-Osseetia (vene keeles Южная Осетия), üheaegselt nimega "Mägi-Osseetia" (горная Осетия), "Lõuna-Osseetia mägialad" (нагорная полоса Южной Осетии), "lõuna- ehk Kharthli osseedid" (южные, или карталинские, осетины), hakkas Venemaa militaar- ja seejärel tsiviiladministratsioon kasutama 19. sajandi alguses. "Lõuna-Osseetia" tähistas alasid Ratšas, Imerethis, kuid peamiselt Šida Kharthlis, kuhu olid elama asunud Põhja-Kaukaasiast sisse rännanud osseedid, st märkis etnilist territooriumi. Osseete elas ka aladel Kura jõest lõunas (Thrialethi Osseetias).
Lõuna-Osseetia nime kandev haldusüksus moodustati esimest korda 1922. aastal – Lõuna-Osseedi AO Gruusia NSV koosseisus. Selle autonoomse oblasti koosseisu arvati ka valdavalt grusiinidest elanikkonnaga Šida Kharthli lõunapoolsed tasandikualad (mh Tshinvali linn).
Lõuna-Osseetial puudub merepiir.