Räimesõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Räimesõda (ka silgusõda, kalasõda või kilusõda) oli Eesti ja Läti vaheline diplomaatiline konflikt 1990. aastate teisel poolel, mis tekkis seoses kahe riigi vahelist merepiiri puudutanud erimeelsuste ja kalapüügiõiguste jaotamisega Liivi lahes.
Liivi lahe kasutusega seotud vastuolud eskaleerusid ja said ajakirjanduses "räimesõja" nime 1995. aasta kevadel. Reaktsioonina Läti kalalaevade sisenemisele vaidlusalustesse vetesse, mille Eesti oli paar aastat varem enda territoriaalmereks kuulutanud, saatis Eesti piirivalve Liivi lahele patrullima valvelaevad 101 ja Maru ning kahuritega relvastatud piirivalvelaeva Kõu. Kuigi merel toimunud sündmustele järgnes kiirelt kokkulepe edasisi vahejuhtumeid kuni piirilepingu sõlmimiseni vältida, sisenesid Läti kalalaevad sügisel taas vaidlusalustesse vetesse.
Merepiiri lepinguni jõudsid Eesti ja Läti 1996. aasta suvel. Selle kokkuleppega loobus Eesti varem ühepoolselt Eesti territoriaalmereks kuulutatud ulatuslikust merealast Ruhnu saarest ida pool, küll aga hakkas piir kulgema Ruhnust 12 meremiili ulatuses idas, lõunas ja läänes ning Liivi lahe põhjapoolsed alad jäid Eesti territoriaalmereks. Kalapüügiõiguste jaotamises lepiti eraldi kokku mõni aeg hiljem, kui 1997. aasta alguses sõlmiti vastav raamleping.