Sèvresi rahu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sèvresi leping (prantsuse: Traité de Sèvres) oli 1920. aastal Esimese Maailmasõja liitlaste ja Osmanite riigi vahel sõlmitud leping. Leping loovutas suure osa Osmanite territooriumist Prantsusmaale, Ühendkuningriigile, Kreekale ja Itaaliale ning tekitas Osmanite riigis suured okupatsioonitsoonid. See oli üks reast lepingutest, mille Keskriigid sõlmisid Liitlasriikidega pärast oma kaotust Esimeses maailmasõjas. Vaenutegevus oli lõpetatud juba Mudrose vaherahuga.
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2021) |
Leping allkirjastati 10. augustil 1920 Sèvresi portselanivabriku näituseruumis Sèvresis Prantsusmaal.
Sèvresi leping tähistas Osmanite riigi jagamise algust. Lepingu sätted hõlmasid loobumist enamikust territooriumitest, kus türklased ei asunud, ja nende loovutamist Liitlaste administratsioonile.
Vahemere idaosa maade loovutamisel võeti kasutusele uued poliitikad, sealhulgas Briti Palestiina mandaat ning Prantsuse mandaat Süüriale ja Liibanonile.
Sätted õhutasid vaenu ja Türgi rahvuslust. Lepingu allkirjastajatelt võttis Mustafa Kemal Atatürki juhitud Suur Rahvusassamblee nende kodakondsuse, mis sütitas Türgi Vabadussõja. Atatürk juhtis Türgi rahvuslasi sõjas alistama Sèvresi lepingule allakirjutanute ühendarmeed. 1923. aasta Lausanne'i leping, mis asendas Sèvresi lepingu, lõpetas konflikti ja sellega loodi Türgi Vabariik.