Sküüdid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sküüdid (arvatav etümoloogia indoeuroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime.
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2011) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Arvatavasti pärinevad sküüdid Pärsiast, kust nad levisid põhja poole steppidesse 1. aastatuhande algul eKr. Nende kultuuri kõrgaeg oli 5.–3. sajandil eKr.
Sküüdi kuningas Ateas ühendas oma võimu alla ulatusliku impeeriumi kuni langes lahingus makedoonlaste vastu aastal 339 eKr. Pärast seda taandus sküütide kultuur osaliselt keltide ja sarmaatide ees, kuid Krimmis tekkis nende uus kuningriik pealinnaga praeguse Simferopoli lähistel. Hilisantiigi ajastul sküüdid assimileerusid teiste rahvastega. Nende kõige lähemateks järglasteks võib pidada osseete. Sküüdi päritolu on legendides või hüpoteesides oletatud ka anglosakside, kasahhide, jakuutide, puštude, piktide, türklaste ja teiste puhul.