Vedelkütusrakett
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vedelkütusrakett on rakett, mis kasutab vedelat kütust erinevalt palju varem leiutatud tahkekütusrakettidest. Kütuse intensiivsel põlemisel tekkivad heitgaasid paiskuvad raketi sabast välja ja vastavalt impulsi jäävuse seadusele liigub rakett edasi. Vedelkütusrakettide peamiseks eeliseks tahkekütusrakettide ees on põlemisreaktsiooni juhitavus. Gaasilise kütusega võrreldes on vedelkütuse jaoks vaja tunduvalt väiksemaid mahuteid. Kuna põlemine on kiire, ei piisa välisest õhust ja raketile on vaja kaasa panna ka aine, millega reageerimisel kütus põleb. Seda ainet nimetatakse kas hapendajaks või oksüdeerijaks, tuntuim hapendaja on vedel hapnik. Levinumad on vedelkütusraketid, kus on eraldi paagid nii kütusele kui ka hapendajale. Esinevad ka raketid, kus kütus ja hapendaja, või kütus, milles on juba piisavalt oksüdeerijat, on ühes paagis. On ka rakette, kus lennu ajal vahetatakse üks kütus teise vastu.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |