Vikipeedia:Kunstikuu/Kunsti
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mõned näited maailma kunsti varasalvedest:
- Han Gani (u 706–783) "Mees hobuseid karjatamas"
- Detail Wang Ximengi (1096–1119) teosest "Tuhat liid jõgesid ja mägesid"
- Duccio, "Laatsaruse ülestõusmine" (1310–11)
- Giovanni di Paolo, "Maailma loomine ja paradiisist väljaajamine" (1445)
- Bernt Notke, "Surmatants" (15. sajandi lõpp)
- Hieronymus Bosch, "Maiste naudingute aed" (1490–1510)
- Albrecht Dürer, "Noor jänes" (1502)
- Michel Sittow, "Diego de Guevara portree" (u 1515–18)
- Lucas Cranach vanem, "Kaks surnud siidisaba" (u 1530)
- Luis de Morales, "Valude mees" (u 1560)
- Pieter Bruegel vanem, "Paabeli torni ehitamine" (1563)
- François Clouet, "Daam vannis" (1571)
- Hasegawa Tōhaku, "Männid" (16. sajand)
- Hendrick Avercamp, "Talvemaastik uisutajatega" (u 1608)
- Adam Elsheimer, "Põgenemine Egiptusse" (u 1609)
- Ambrosius Bosschaert, "Lilledega natüürmort" (1614)
- Frans Hals, "Lõbutsejad" (1616–17)
- Arvatavasti vahemikus 1624–44 loodud Hikone sirm on üks vanimaid ukiyo-e stiilis teoseid
- Reza Abbasi "Kaks armastajat" (1630)
- Jacob van Hulsdonck, "Natüürmort sidrunite, apelsinide ja granaatõunaga" (u 1630)
- Artemisia Gentileschi, "Autoportree maalikunsti allegooriana" (1638–39)
- Giovanni Battista Salvi da Sassoferrato, "Neitsi Maarja" (u 1640–50)
- Claude Lorrain, "Püha Ursula laevaleminek" (1641)
- Rembrandt, "Öine vahtkond" (1642)
- Pieter Claesz, "Vaikelu soolatoosiga" (u 1644)
- Giovanna Garzoni, "Natüürmort kõrvitsaõite ja viinamarjalehtedega"
- Bartholomeo Bettera, "Vaikelu muusikainstrumentide ja raamatutega"
- Jan Abrahamsz Beerstraaten, "Scheveningeni lahing" (1653–66)
- Jumalanna Bhadrakālī kujutis u aastatest 1660–70
- ‘Alī-qolī Jabbadār, "Vene saadiku, vürst Andrei Priklonski portree" (1673–74)
- Marmaduke Cradock, "Sinikael-pardid tiigil"
- Carl Hofverberg, "Trompe l´oeil" (1737)
- Carl Fredrik Svan, "Stenbocki perekond oma raamatukogus Rånäs" (u 1740)
- Giovanni Battista Tiepolo, "Pidusöök Kleopatrale" (1743–44)
- Jean-Étienne Liotard, Šokolaaditüdruk" (u 1744)
- Canaletto, "Vaade Waltoni sillale" (1754)
- Giuseppe Castiglione, "Keiser Qianlong tseremoniaalses turvises hobuse seljas" (1758)
- Antonio Joli, "Carlos III lahkumas Napoli sadamast, vaadatuna merelt" (1759)
- Joseph Wright of Derby, "Filosoof selgitab Päikesesüsteemi mudelit" (u 1766)
- Luis Egidio Meléndez, "Vaikelu latikate, apelsinide, küüslaugu, maitseainete ja köögiriistadega" (1772)
- Torii Kiyonaga, "Naised vannimajas" (pärast 1780. aastat)
- Jacques-Louis David, "Antoine Lavoisier' ja tema abikaasa portree" (1788)
- Itō Jakuchū, "Viissada arahat" (1789)
- Jean-Honoré Fragonard, "Tüdruk marmotiga"
- Kitagawa Utamaro, "Kaasaja kolm kaunitari" (u 1793)
- Francisco de Goya, "Nõidade sabat" (1797–98)
- Marie-Denise Villers, "Charlotte du Val d'Ognes' portree" (1801)
- Hendrik Voogd, "Itaalia maastik piiniatega" (1807)
- David Cox, "Lincolni katedraal Brayford Pooli äärest" (u 1808)
- Caspar David Friedrich, "Kloostrihoone tammikus" (1809–10)
- Sarah Goodridge, "Paljastatud ilu" (1828)
- Achille Devéria, "Lamav akt kannuga"
- J. M. W. Turner, "Lumetorm" (1842)
- Camille Corot, "Toutaini talu Honfleuris" (u 1845)
- Theude Grønland, "Moonid, tulbid ja roosid vaasis" (1846)
- Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, "Itaalia maastik" (u 1851–54)
- James Campbell, "Draakoni koobas" (1854)
- Alexander Schramm, "Aborigeenide laager Adelaide'i mägede jalamil" (1854)
- Raden Saleh, "Hollandi Ida-India maastik"
- Carl Svante Hallbeck, "Harsprångeti juga" (1856)
- John Quidor, "Peata ratsanik Ichabod Crane'i jälitamas" (1858)
- James Shaw, "Admella hukk Cape Banksis 6. augustil 1859" (1859)
- David Gilmour Blythe, "Kunst vs õigus" (1859–60)
- Robert S. Duncanson, "Chapultpeci loss" (1860)
- Egron Lundgreni nimeta teos (ka "Norra poiss") (1861)
- August Malmström, "Älvalek" (1866)
- Carl Bloch, "Rooma trahteris" (1866)
- Eduardo Zamacois y Zabala, "Narrid petanki mängimas" (1868)
- Claude Monet, "Naine päevavarjuga – Madam Monet ja tema poeg" (1875)
- Karl Gussow, "Vana mehe varandus (kassipoeg)" (1876)
- Viktor Vasnetsov, "Lendav vaip" (1880)
- Thomas Pollock Anshutz, "Nii nad elasid" (1879)
- Frederick George Cotman, "Üks perekonnast" (1880)
- Anders Andersen-Lundby, "Sula pöögimetsas" (1881)
- Bertha Wegmann, "Kunstnik Marie Triepcke portree" (1885)
- Anna Bilińska-Bohdanowiczowa, "Autoportree põlle ja pintslitega" (1887)
- Hanna Hirsch-Pauli, "Hommikusöögi aeg" (1887)
- Charles Courtney Curran, "Lootoslilled" (1888)
- Vincent van Gogh, "Iirised" (1889)
- Hashimoto Gahō, "Lumine maastik" (1880ndate lõpp)
- Kamal-ol-molk, "Doshan Tappeh tänav" (1889)
- Georges Seurat, "La Manche Gravelines, õhtul" (1890)
- Albert Joseph Moore, "Suveöö" (1890)
- Edward Atkinson Hornel, "Suvi" (1891)
- Émile Bernard, "Bretooni naised päevavarjudega" (1892)
- Carl Saltzmann, "Kaiserin Augusta lahkumas New Yorgist" (1895)
- Adolfo Hohenstein, "Pariisi tänav" (lavakunsti kavand ooperile "Boheem"; 1896)
- Emma Løffler, "Soolikarohi ja põldmurakas põllu ääres" (1896)
- Bertha Worms, "Beduiin" (1890ndad)
- Cecilia Beaux, "Mees kassiga (Henry Sturgis Drinker)" (1898)
- Edgar Degas, "Kaks tantsijat kollases ja roosas" (u 1898)
- Alfons Mucha loodud poster aastast 1898
- Daoud Corm, "Melonid" (1899)
- Paul Gauguin, "Kolm tahiitilast" (1899)
- Peder Severin Krøyer, "Suveõhtu Skageni rannas" (1899)
- John F. Peto, "Vanaaegne kaardiraam" (1900)
- Hugo Simberg, "Haavatud ingel" (1903)
- Stanisław Wyspiański, "Portree kunstnikust ja tema naisest" (1904)
- Henry Ossawa Tanner, "Aabrahami tamm" (1905)
- Ernst Ludwig Kirchner, "Aktid ahju ääres" (1908)
- Darío de Regoyos, "Kõrgahjude korstnad Bilbaos" (1908)
- Piet Mondrian, "Punane puu" (1908–10)
- Joaquin Mir Trinxet, "Terrassiga küla" (u 1909)
- Ferdinand Hodler, "Puuraidur" (1910)
- Egon Schiele, "Eduard Kosmack" (1910)
- Henri Rousseau, "Unenägu" (1910)
- Albert Bloch, "Roheline Domino" (1913)
- Laurits Andersen Ring, "Rongi ootamas. Raudteeülesõit Roskilde maanteel" (1914)
- Eugeniusz Zak, "Maastik inimfiguuriga" ehk "Maastik ränduriga" (1916)
- Francisco Iturrino, "Aktid (naised ringis tantsimas)" (u 1916–18)
- Roger Fry, "Vaikelu sinise pudeliga" (1917)
- Oskar Kallis, "Päikese suudlus" (1917)
- Nikolai Triik, "Vana aed" (1917)
- H. Lyman Saÿen, "Äikesevihm" (u 1917)
- Amedeo Modigliani, "Jeanne Hebuterne portree, istumas, 1918"
- Cyprien Eugène Boulet, "Naine rohelise salliga", detail
- Florine Stettheimer, "Kuumus" (1919)
- Abdul Qadir Al Rassam, "Jõemaastik Tigrise kaldal" (1920)
- Vassili Kandinsky, "Kompositsioon VIII" (1923)
- Gaganendranath Tagore, "Kohtumine trepil (u 1920–25)
- Konrad Mägi, Saadjärve maastik (1923–24)
- Henry Clive, "Sultana" (1925)
- Ragnhild Keyser, "Raudrüü" (u 1926)
- Winifred Knights, "Santissima Trinità"
- Marie Egner, "Iiris"
- Villem Ormisson, "Tartu maastik" (1930)
- Kristjan Raud, "Magav Kalevipoeg" (1933)
- Kaarel Liimand, "Tartu motiiv" (1935)
- Ants Laikmaa, "Taebla maastik" (1936)
- Karol Hiller, "Kompositsioon A220" (1937)
- Edward Hopper, "Öösorrid" (1942)
- Greta Kempton, "Harry Trumani presidendiportree" (1945)
Tagasi Vikipeedia kunstikuu lehele Edasi uuema Eesti kunsti juurde