Kõmrimaa
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kõmrimaa (ka Wales, kõmri keelen Cymru [kõmri], inglüse keelen Wales [ueilz], Kõmrimaa inglüse keele murdõn [ueels]) om maa Suurbritannia saarõ õdagujaon ja Ütiskuningriigi üts neläst osast. Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist. Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.
| |||||
Riigikiil | kõmri kiil, inglüse kiil | ||||
Pääliin | Caerdydd | ||||
Suurus | 20 779 km² | ||||
Rahvaarv | 3 082 412 (2013. a.) | ||||
Internetitunnus | .wales, .cymru |
Kõmrimaal om uma parlament (rahvusassamblee), mil ommaq piiredüq säädüseandja õigusõq. Kõmrimaa kõgõ suurõmb liin om pääliin Caerdydd (ingl. k Cardiff), kon eläs 317 500 inemist.
Kõmrimaast hummogu poolõ jääs Inglüsmaa, põh'a ja õdagu poolõ Iiri meri ja lõunõ poolõ Keldi meri ja Bristoli laht. Kõmrimaa hummogujago om mägine. Kõgõ korgõmb mägi om Yr Wyddfa (ingl. k. Snowdon).