Proxima Centauri
täht Kentauri tähtkujus / From Wikipedia, the free encyclopedia
Proxima Centauri on punane kääbus, mis asub Kentauri tähtkujus, Maast 4,2465 valgusaasta kaugusel. Selle ladinakeelne nimi tähendab "Kentauruse lähim [täht]". Selle avastas 1915. aastal astronoom Robert Innes ja see on Päikesele lähim teadaolev täht.[6] Proxima Centauri kaugus järgmisest kahest tähest, mis moodustavad Alpha Centauri kaksiktähesüsteemi, on 0,237 ± 0,011 valgusaastat.[10] Suhteliselt suurest kaugusest hoolimata on ka Proxima Centauri osa kolmiktähesüsteemist koos Alpha Centauri A ja B-ga. Proxima Centauri näiv tähesuurus on 11,13, mistõttu on see palja silmaga vaatlemiseks liiga tuhm.
Proxima Centauri | |
---|---|
Hubble'i kosmoseteleskoobi foto Proxima Centaurist. Pildil nähtavad tähelt lähtuvad heledad jooned on difraktsioonipiigid. | |
Vaatlusandmed | |
Tähtkuju | Kentaur |
Otsetõus | 14h 29m 42,94853s[1] |
Kääne | −62° 40′ 46,1631″ [1] |
Tähesuurus | 11,13 mag[1] |
Iseloomustavad suurused | |
---|---|
Mass | 0,123±0,006 Päikese massi[2] |
Raadius | 0,145±0,011 Päikese raadiust[2] |
Heledus | 0,0017 Päikese heledust[3] |
Gravitatsioon pinnal (log g) | 5,20±0,23 [2] |
Temperatuur | 3042±117 K[2] |
Pöörlemisperiood | 83,5 päeva[4] |
Pöörlemiskiirus | 2,7±0,3 km/s[5] |
Vanus | 4,85 miljardit aastat[6] |
Astromeetria | |
Radiaalkiirus | −22,204±0,032[7] |
Omaliikumine otsetõusus | −3775,75±1,63 mas/a[8] |
Omaliikumine käändes | 765,54±2,01 mas/a[8] |
Parallaks | 768,13±1,04 mas[9] |
Kaugus valgusaastates | 4,246±0,006 va |
Kaugus parsekites | 1,302±0,002 pc |
Proxima Centauri on punane kääbustäht, mille mass on umbes 12,5% Päikese massist (M☉) ja keskmine tihedus on umbes 33 korda suurem kui Päikesel. Kuna Proxima Centauri on Maale lähedal, saab selle läbimõõtu mõõta otse. Selle tegelik läbimõõt on umbes seitsmendik (14%) Päikese läbimõõdust. Kuigi Proxima Centauri on väga väikese heledusega, muutub selle heledus pidevalt magnetilise aktiivsuse tõttu.[11] Tähe magnetvälja põhjustab selles toimuv konvektsioon, mille tulemusena tekivad loited ning mis omakorda tekitavad röntgenikiirgust, sarnaselt Päiksega.[12] Proxima Centauri aeglane energia tootmine ja heeliumi ja vesiniku segunemine tuumas läbi konvektsiooni annavad alust arvata, et Proxima jääb peajada täheks veel neljaks triljoniks aastaks.[13]
Proxima Centauril on kaks teadaolevat eksoplaneeti ja üks kandidaateksoplaneet: Proxima Centauri b, Proxima Centauri d ja vaidlusalune Proxima Centauri c. Proxima Centauri b tiirleb ümber tähe umbes 0,05 aü (7,5 miljoni km) kaugusel tiirlemisperioodiga umbes 11,2 Maa päeva. Selle hinnanguline mass on Maa omast vähemalt 1,07 korda suurem. Proxima b tiirleb Proxima Centauri elamiskõlblikus tsoonis – vahemikus, kus temperatuur on selle pinnal vedela vee olemasoluks sobiv –, kuid kuna Proxima Centauri on punane kääbus ja leektäht, on planeedi elamiskõlblikkus väga ebakindel. Super-Maa kandidaat Proxima Centauri c, mis asub Proxima Centaurist ligikaudu 1,5 aü (220 miljonit km) kaugusel, tiirleb selle ümber iga 1900 päeva (5,2 aasta) järel. Proxima Centauri d, umbes 0,029 aü (4,3 miljonit km) kaugusel, tiirleb selle ümber iga 5,1 päeva järel.