Tabulaator
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tabulaator (ehk tabuleerimismasin) on elektromehaaniline masin, mida kasutati numbrilise ja tähelise info automatiseeritud töötlemiseks. Infot luges masin perfokaartidelt ja tulemusi väljastas paberlindi või eriplankide peale.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Enne arvutite laialdast kasutuselevõttu rakendati tabulaatoreid raamatupidamises ja inventarinimestiku kontrollimises. Tabulaatorid olid andmetöötluse tööstusharu aluseks.
Tabulaatorid said tõhusalt hakkama liitmise ja lahutamisega. Korrutamist ja jagamist sooritasid tabulaatorid järjestikuste liitmiste või lahutamiste kaudu. Masin töötas juhtpaanelis sisestatud programmi järgi.
Aastal 1931 kasutas ajaleht New York World terminit "superarvutamine", et kirjeldada Columbia ülikoolile eriprojekti järgi ehitatud suurt tabulaatorit (IBMi projekt).[1]