Vabatahtlik tegevus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vabatahtlik tegevus või volontäär (ladina keelest voluntarius - vabatahtlik) on üksikisiku või grupi vabatahtlik tegevus, mille käigus üksikisik või grupp annab vabatahtlikult aega ja tööd, sageli ühiskondliku töö eest. Vabatahtliku tegevuse eesmärk on tuua kasu teisele isikule, rühmale või organisatsioonile.[1]
Vabatahtliku tegevuse mõistet kasutatakse sageli sotsiaalse tegevuse mõiste all, mis viitab igasugusele kasulikule tegevusele ühiskonna hüvanguks. Vabatahtliku tegevuse eesmärk on eelkõige aidata hädasolevaid inimesi, kes ei suuda end ise aidata (vanadus, kodutus, invaliidsus, looduskatastroofid, sotsiaalsed katastroofid).
Heategevusorganisatsioonide töö vajab paljude vabatahtlike toetust. Vabatahtliku töö korraldamiseks luuakse heategevusorganisatsioonides vabatahtlike vabu töökohti, kes nõustuvad osalema tasuta töös abivajajate heaks. Selline tasuta töö on üks filantroopia vorm (eneseväljendamatu andmine abivajajate - inimeste, looduse - hüvanguks).
Rahvusvaheline vabatahtlik tegevus on tegevus, kus vabatahtlik panustab oma aega, et töötada organisatsioonide või probleemidega väljaspool kodumaad. Enamasti töötavad vabatahtlikud arengumaades rahvusvaheliste arenguprogrammide heaks koos kohalike rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis tegelevad tervise edendamise, hariduse ja keskkonnahoiuga.[2] Rahvusvahelise vabatahtliku tegevuse populaarsus järjest kasvab.[3]
Vabatahtlik töö on sageli tasustamata, kuid vabatahtlike korraldajad võivad vabatahtlike reisi, majutuse, toidu ja isikliku kaitsevarustuse eest vabatahtlikkuse alusel maksta.
Vabatahtlikud ei ole mitte ainult altruistlikud, vaid nad võivad töötada, et omandada kogemusi, erilisi oskusi ja teadmisi ning luua isiklikke kontakte. Vabatahtlik töö on sageli tee palgatööle ning alati on võimalus ennast tõestada ja tõestada oma parimat, proovida erinevaid tegevusvaldkondi ja otsustada oma elutee üle.