Galileo (kosmosesond)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Galileo oli NASA kosmosesond, mis uuris Jupiteri ja selle kuusid. Sond nimetati Itaalia astronoomi Galileo Galilei järgi ning see koosnes sondist ja maandurist[1].
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2018) |
Kunstniku kujutis Galileost Io juures. Pildil on peamine sideantenn täielikult avanenud. | |
Nimed | Jupiter Orbiter Probe |
---|---|
Operaator | NASA |
COSPAR ID | 1989-084B |
SATCAT | 20298 |
Kosmoseaparaadi omadused | |
Tootja |
Jet Propulsion Laboratory Messerschmitt-Bölkow-Blohm General Electric Hughes Aircraft Company |
Stardimass |
1884 kg (sond) 339 kg (maandur) |
Võimsus | 570 W (sond) |
Missiooni algus | |
Stardi aeg | 16.53.40, 18. november 1989 (UTC) |
Kanderakett | kosmosesüstik Atlantis (STS-34) |
Stardikompleks | Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39 |
Missiooni lõpp | |
Kõrvaldamine | kontrollitud sisenemine Jupiteri atmosfääri |
Kõrvaldamise aeg | 21. september 2003 |
Galileo startis 18. oktoobril 1989 missiooni STS-34 pardal, mida teenindas kosmosesüstik Atlantis[2]. Sond saabus Jupiteri orbiidile 7. detsembril 1995 ja sai esimeseks Jupiteri orbiidile jäänud tehiskaaslaseks. Galileost eraldus Jupiteri orbiidil maandur, mis planeedi atmosfääri sisenedes mõõtis esimest korda Jupiteri atmosfääri. Sondil olid tõsised probleemid peamise sideantenniga, mis ei avanenud täielikult ning muutis sondiga suhtlemise keeruliseks[3]. Sellest hoolimata sai Galileo esimeseks asteroidist möödunud kosmosesondiks, kui see möödus 951 Gasprast ja samuti avastas sond esimese asteroidi kuu, Dactyli, mis leiti tiirlemas ümber 243 Ida[4]. 1994. aastal jälgis Galileo komeedi Shoemaker-Levy 9 kokkupõrget Jupiteriga[5].
Galileo uuris missiooni jooksul Jupiteri kuusid, atmosfääri, Ganymedest, Kallistot ja Io vulkanismi. Lisaks avastas sond Jupiteri rõngad ja kaardistas planeedi magnetvälja.
Galileo missioon lõpetati 21. septembril 2003 ja sond suunati Jupiteriga kokkupõrkekursile, et vältida planeedi kuude bioloogilist saastamist[6].