Modernne rahandusteooria
From Wikipedia, the free encyclopedia
Modernne rahandusteooria (inglise keeles Modern Monetary Theory ehk MMT) on heterodoksne postkeinsistlik makroökonoomika teooria, mille kohaselt on valuuta emisiooni õigus vaid riigikassal ja raha ülepakkumise vältimiseks kogub valitsus osa emiteeritud rahast maksukohustuse kaudu tagasi. Selle teooria esitajad väidavad, et töötuse fenomeni põhjustab valitsus liiga suure maksukoormuse kehtestamisega. [1]
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2021) |
Modernne rahandusteooria lähtub topeltkannetega raamatupidamisel põhineva rahaarvestuse, krediidi loomise ja fiskaaloperatsioonide kirjeldamise süsteemi analüüsist. MMT aluseks on endogeense rahaloome ja chartalismi teooriad, mille järgi riik esmalt emiteerib raha ja annab selle ringlusse ning seejärel hävitab selle, seda maksukohustuse kaudu tagasi nõudes. [2]
MMT lähtub arusaamast, et kui valitsus emiteerib ise oma raha, siis:
- Ta suudab maksta kõigi vajalike kaupade ja teenuste eest ilma vajaduseta enne seda koguda vahendeid majandussubjekte maksustades või võlakirju müües;
- Teda ei saa sundida oma vääringus võetud võlga tasuma;
- Teda piirab oma raha loomisel ja selle kasutamisel vaid inflatsioon, mis hakkab kasvama pärast täistööhõive saavutamist, s.t olukorda, milles kõik ressursid on juba kasutusele võetud ja riigi sisemajandus ei suuda enam rohkem raha absorbeerida;
- Ta suudab kontrollida inflatsiooni suurust maksukoormuse suurendamisega, mis kõrvaldab liigse raha ringlusest;
- Ta ei pea konkureerima erasektoriga niigi nappide säästude pärast ega võtma neilt investeeringuteks vajalikke vahendeid ära oma võlakirjade müügi teel.
Nimetatud põhimõtted panevad kahtluse alla üldise majandusteadusliku arusaama, et valitsuse kulusid saab katta vaid maksutuludest ja võlakirjade müügist saadud tuludega. [3] [4]
MMT kontseptsioonist lähtudes väitis endine Föderaalreservi esimees Alan Greenspan (s. 1926), et "Ameerika Ühendriigid võivad kinni maksta kõik võlad, mis tal kunagi kogunenud on, sest me võime selleks alati raha juurde trükkida. Seega riigi maksejõuetuse tõenäosus on null". [5]