Napalm
From Wikipedia, the free encyclopedia
Napalm on kergesti süttiv ründeaine, mida kasutatakse sõjalises tegevuses. Napalm on orgaaniliste hapete alumiiniumsoolade toimel sültjaks muudetud bensiin või muu naftatoode[1]. Esialgu kasutati seda ründeainet lennukipommides, et linnu maha põletada, kuid hiljem ka maaväe leegiheitjates. Napalmi koostas 1942. aastal Harvardi Ülikooli salajase labori töörühm, mille eesotsas oli keemik Louis Fieser.[2] Teadaolevalt rakendati napalmi esimest korda sõjalisel otstarbel teise maailmasõja ajal Euroopas. Ameerika Ühendriigid kasutasid napalmi teises maailmasõjas Jaapani linnade hävitamiseks ning hiljem ka Korea sõjas ja Vietnami sõjas.
Napalm on sulandsõna (inglise keeles portmanteau word), mis on saadud napalmi koostisosade, naftenaadi ja palmitiinhappe algustähti kokku liites.[3] Tuntud on ka napalm B, mis on napalmi tänapäevasem versioon. Kuigi selle keemiline koostis on täiesti teistsugune, nimetatakse ka seda ründeainet sageli lihtsalt napalmiks.[4]