Valgevene Rahvavabariik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Valgevene Rahvavabariik (valgevene keeles Беларуская Народная Рэспубліка (БНР)) oli 25. märtsil 1918 Minskis välja kuulutatud vabariik, mis taotles rahvusriigi loomist valgevenelastega asustatud aladel. Tegemist oli Valgevene ajaloos esimese katsega luua omariiklust rahvuslikul baasil.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Valgevene Rahvavabariik Беларуская Народная Рэспубліка 25. märts 1918 – 28. november 1920 alates 1920 eksiilis | |||||||||||||
Valgevene Rahvavabariigi umbkaudsed territoriaalsed nõudmised iseseisvuse väljakuulutamise järel | |||||||||||||
Valitsusvorm | vabariik | ||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Osa | Venemaa | ||||||||||||
President (Raada esimees) | Ivonka Surviłła | ||||||||||||
Pealinn | Minsk | ||||||||||||
| |||||||||||||
Riigikeeled | valgevene | ||||||||||||
Hümn | "Vajarski marš" | ||||||||||||
|
Valgevene Rahvavabariik loodi Saksa okupatsiooni tingimustes, mistõttu ei saanud riik luua oma relvajõudusid ning mistõttu vabariik lagunes pärast sakslaste Valgevenest lahkumist. Viimane katse Valgevene riiki luua kukkus läbi 1920. aasta sügisel. Seetõttu moodustas Valgevene Rahvavabariigi Raada välismaal eksiilvalitsuse. Tänaseks on rahvavabariigi Raada maailma vanim eksiilvalitsus, mis ei pretendeeri küll otseselt võimule Valgevene Vabariigis, kuid on asunud esindama Valgevene demokraatliku opositsiooni, nõudes Valgevenes demokraatia taastamist.
Valgevene Rahvavabariigi pärand Valgevene ajaloos on mitmekesine. Valgevene Rahvavabariik oli 1918. aastal väikese rahvuseliidi katse luua riiki, mis ei suutnud haarata kaasa valgevenelasi ja püsis Valgevenes võimul peamiselt vaid võõrvõimude toel. Kuid Valgevene Rahvavabariik on ka esimene rahvuslik katse luua valgevenelaste riiki, mistõttu tähistab Valgevene opositsioon 25. märtsi Valgevene iseseisvuspäevana. Jätkuvalt on rahvavabariigi sümboolika kasutuses Valgevenes demokraatliku opositsiooni sümbolina. Samuti usuvad mitmed ajaloolased, et Valgevene Rahvavabariigi väljakuulutamine veenis ka enamlasi rajama valgevenelastele oma liiduvabariiki ning et ilma selleta oleks Valgevene alad liidetud uuesti Venemaaga, mistõttu võib rahvavabariiki lugeda ka Valgevene NSV loomise üheks põhjuseks.[1]