Zakomara
From Wikipedia, the free encyclopedia
Zakomara (vene keeles закома́ра, vanavene sõnast комара 'võlv'[1]), vanemas kirjanduses ka sakomaar[2] on hoone välisseina ümarkaare- või kiilkaarekujuline lõpetus, mis järgib seina taga oleva võlvi sisepinna piirjooni[3]. Tavaline arhitektuurielement bütsantsi, eriti aga vanavene arhitektuuris.
Zakomara'de arv välisseinal sõltub hoone löövide arvust[4]. Võlvi paigutusega mitte seotud, zakomara'ga kujult sarnanevat ümarat või kiilkaarekujulist viilu nimetatakse kokošnikuks.